2. augustil 2026 jõustus EL-i tehisintellektimääruse läbipaistvusnõue. Anthropic allkirjastas selle täitmiseks vabatahtliku hea tava koodeksi ja teatas, et hakkab Claude’i väljundit märgistama kogu maailmas, mitte ainult EL-is. Tekstid saavad nähtamatu vesimärgi ning genereeritud pildifailid digitaalselt allkirjastatud päritolu metaandmed.
Allpool selgitame, mida märgistus tegelikult tähendab ja mida mitte.

Vesimärk ei anna teada, kes on autor

Seda ütleb Anthropic ise oma dokumentatsioonis, et tuvastatud märk näitab ainult, et sisu võis Claude’i läbida. See ei kinnita aga autorlust.

Põhjus on lihtne. Inimesed ei kasuta AI-d ainult tekstide genereerimiseks. AI-d kasutatakse tekstide korrigeerimiseks, tõlkimiseks, kokkuvõtete tegemiseks, failide teisendamiseks. Näiteks, kui kirjutada ise artikkel ja anda AI-le korraldus tekstile korrektuur teha, siis tulemus kannab vesimärki. Sisu on sinu, kuid märk on Claude’i poolt.

Eesti keeleruumis on see eriti oluline, sest tõlkimine ja keeletoimetamine on need asjad, milleks AI-d siin kõige rohkem kasutatakse.

See kehtib ka vastupidisel juhul. Märgi puudumine ei tõesta midagi, sest tekst võib olla loodud vanema mudeliga, ümber kirjutatud või lihtsalt liiga lühike.

Kus vesimärk puudub

Vesimärk vajab valikuvabadust – kohti, kus mõtte edasiandmiseks sobib mitu erinevat sõna. Seal, kus sobib ainult üks, pole märki kuhugi peita. Praktikas tähendab see, et märgistamine on ebaühtlane:

  • Kood on peaaegu reeglipärane. If-lause kirjutatakse nii nagu see kirjutatakse
  • Faktivastused, tsitaadid, valemid
  • Lühikirjeldused (Bulletid). Kolmesõnaline tekstirida ei kanna usaldusväärset signaali.
  • Tugevalt ümber kirjutatud tekst. Kerge toimetamine jätab märgi alles, ümbersõnastamine viib selle ära.
  • Teisendatud failid. Metaandmed kaovad vormingu muutmisel, uuesti salvestamisel ja ekraanipildi tegemisel.

Hiina mudelid pole pääseteeks

Hiinas kehtib alates 1. septembrist 2025 AI-sisu märgistamise määrus koos kohustusliku riikliku standardiga. See nõuab kahte märgistust korraga, kasutajale nähtavat silti ning metaandmetesse peidetud märgist, mis sisaldab teenusepakkuja nime ja sisu viitenumbrit. Platvormid peavad ise AI-sisu tuvastama ja liigitama.
Tegelik erinevus ei ole riigis, vaid selles, kes teenust osutab. Kohustus langeb teenusepakkujale. Kui laadid mudeli kaalud alla ja jooksutad neid oma serveris, ei ole mudeli ja väljundi vahel ühtegi teenusepakkujat. See kehtib nii Hiina kui ka lääne avatud kaaludega mudelite kohta.

Ehk siis: erinevus ei ole Hiina vs Lääs, vaid suletud API vs ise majutatud.

Kuidas see määrus ettevõtet puudutab

Olemas on kaks erinevat märgistamise kohustust:
Esimene on masinloetav märgistus ja see on mudelipakkuja kohustus. (Anthropic, Google, OpenAI).
Teine on nähtav märgistus, mis on juurutaja kohtustus. Kasutades oma toodetes, klienditeeninduses või sisugeneraatorites AI lahendusi, siis enda hinnangul tuleb toimida vastavalt määrusele. Anthropicu dokumentatsioonis on öeldud, et see hinnang on kliendi enda teha.
Näited:

  • Kliendile tehtud lahenduse dokumentatsioon või sisemine juhend — vesimärk pole vajalik
  • Vestlusrobot, mis suhtleb päris kliendiga — vesimärk on vajalik
  • Avalikkusele suunatud sisu — vesimärk on tõenäoliselt vajalik.

Mudelivalikut ei tasu ehitada tuvastamatuse peale. Regulatsioon liigub kõikjal ühes suunas, mudeleid vahetatakse iga poole aasta tagant ja märgistuse vältimine on habras alus ärikriitilise otsuse tegemiseks.

Allikad:
Anthropic: How Claude marks AI-generated content — https://support.claude.com/en/articles/16266773-how-claude-marks-ai-generated-content
Hiina märgistusmääruse inglisekeelne tõlge — https://www.chinalawtranslate.com/en/ai-labeling/
Bird & Bird: Hiina ja EL-i nõuete võrdlus — https://www.twobirds.com/en/insights/2025/new-ai-content-labelling-rules-in-china-what-are-they-and-how-do-they-compare-to-the-eu-ai-act
Covington: ülevaade Hiina reeglitest — https://www.insideprivacy.com/international/china/china-releases-new-labeling-requirements-for-ai-generated-content/